Vana-Kreeka eeposed
Vanadel kreeklastel oli palju kangelasi, kes kõik võitlesid rahvast vaevavate jõudude vastu. Väga tihti esineb ebaloomulikke mütoloogilisi vastaseid, kuid samas on ka enamus kangelasi otseselt jumalikku päritolu, mis näitab mütoloogia reaalset käsitlemist tollaste Balkani poolsaare elanike poolt. Värvikaimad tegelased Homerose eepostes on Achilleus ja Odysseus. Esimene oli haavatav vaid kannast, millest ema teda Styxi vooludesse kastes kinni oli hoidnud. Selge, et Trooja sõtta minnes võitles kangelane koos teiste kreeka sõdalastega kättemaksuks Menelaose külalislahkuse teotamise eest. Seejuures oli Achilleus väga uhke ning kui Agamemnon oli mehe au rüvetanud, ei kavatsenudki kangelane enam kreeklaste poolel edasi võidelda. Ta ema merenümf Thetis läks koguni troojalastele edu paluma, mis teeb Achilleusest koguni reeturi. Sõja lõpuks võitles sangar aga taas kreeklaste esiridades ning tappis Trooja Hektori. Seejärel teotas sangar aga oma uhke vastase surnukeha hirmsal kombel. Achilleus langes lõpuks Parise poolt lendu lastud noole läbi. Kreekalaste sangari tegusid on väga raske hinnata. Mulle tundub, et Achilleus võitles pigem enda nimel. Vanade kreeklaste jumalad pärandasid seega oma inimlikke nõrkusi ka sangaritele ning needki käitusid vahel samavõrd rumalalt kui suured olümposlased. Olid ju Trooja sõjas osa jumalaid (nt. Ares ja Aphrodite) koguni kreeklaste vastu ning paljuski olenesid rahvuskangelaste võimed ja saavutused jumalate abist.
Mõnevõrra positiivsem mulje jääb Odysseusest, kes esiteks tuli välja „Trooja Hobuse“ ideega, mis pikaleveninud lahingud kreeklaste kasuks lõpetas. Peale selle elas mees üle kannatusi merel ja kaotas kõik oma sõbrad. Sangar suutis leida väljapääsu väga keerulistest olukordadest ja kõige selle taustal ei kadunud mehel meelest eesmärk – jõuda tagasi koju oma naise ja poja juurde, et seal enda autoriteet taastada ja vabaneda tema kulul elama tulnud vastikutest kosilastest. Siin on selgelt eristatavad kaks tõsist eesmärki – võita troojalased ning kaitsta endale kõige kallimaid. Odysseus on ustav, armastav, nutikas, kaval ning kindlameelne mees, kel eesmärkides kahtlusi pole ja siiski saab ka tema abi jumalailt. Kreeklaste puhul sõltub aga kõige vägevamagi inimese elu vaid jumala tujust.
(http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/eeposed_vaiko.htm)
Mõnevõrra positiivsem mulje jääb Odysseusest, kes esiteks tuli välja „Trooja Hobuse“ ideega, mis pikaleveninud lahingud kreeklaste kasuks lõpetas. Peale selle elas mees üle kannatusi merel ja kaotas kõik oma sõbrad. Sangar suutis leida väljapääsu väga keerulistest olukordadest ja kõige selle taustal ei kadunud mehel meelest eesmärk – jõuda tagasi koju oma naise ja poja juurde, et seal enda autoriteet taastada ja vabaneda tema kulul elama tulnud vastikutest kosilastest. Siin on selgelt eristatavad kaks tõsist eesmärki – võita troojalased ning kaitsta endale kõige kallimaid. Odysseus on ustav, armastav, nutikas, kaval ning kindlameelne mees, kel eesmärkides kahtlusi pole ja siiski saab ka tema abi jumalailt. Kreeklaste puhul sõltub aga kõige vägevamagi inimese elu vaid jumala tujust.
(http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/eeposed_vaiko.htm)
"Ilias"
Eeposes on tähtsal kohal on Achilleuse ja Agamemnoni vaheline tüli, mis tekib kohe teose alguses. Selle tagajärjel keeldub Achilleus edaspidisest võitlusest. Räägib põhiliselt Trooja sõja viimasest aastast. Aphrodite, Athena ja Hera on sõja alguse põhjuseks vahel sellepärast, et tülijumalanna Eris oli nende sekka visanud õuna, mis pidi minema kõige ilusamale. Mille peale tekkis naiste vahel suur tüli. Tüli Vahekohtunikuks kutsuti Paris, kes võttis vastu Aphrodite altkäemaksu, nimelt lubaduse saada endale maailma ilusaima naise – Helena, Menelaose naise. Mille peale Paris varastab Helena ja viib ta kodulinna Trooja. Kreeklased ei jäta seda asja nii ning lähevad sõjaretkele Trooja vastu, et Helena tagasi tuua. Kreeklaste ülemjuhataja on Agamemnon, Menelaose vend. Teised tähtsad tegelased on Achilleus, Odysseus, Hektor, Priamos ja jumalad. Tähtsal kohal on Achilleuse ja Agamemnoni vaheline tüli, mis tekib kohe teose alguses. Selle tagajärjel keeldub Achilleus edaspidisest võitlusest. Peale seda algab Menelaose ja Parise vaheline kahevõitlus, mis peab sõja lõpu määrama, aga mis lõpeb Parise põgenemisega ja sõda jätkub. Hiljem tapetakse Achilleuse sõber Patroklos ning Achilleus naaseb kreeklaste ridadesse, et oma sõbra eest kätte maksta. Achilleus ja Agamemnon leppivad ära. Eepose lõpupoole tapab Achilleus Hektori ning Priamose palvel tagastab tema laiba troojalastele. Hiljem tapetakse Achilleuse sõber Patroklos ning Achilleus naaseb kreeklaste ridadesse, et oma sõbra eest kätte maksta. Achilleus ja Agamemnon leppivad ära. Eepose lõpupoole tapab Achilleus Hektori ning Priamose palvel tagastab tema laiba troojalastele. Odüsseus mõtleb välja plaani Trooja vallutamise jaoks. Ehitatakse hiiglaslik puuhobune, kuhu peituvad kreeka sõdurid, ning jäetakse ta niiöelda kingiks linna väravate ette seisma, paljud ütlesid, et mitte võtta see kingitus vastu, kuid siiski see linna väravatest sisse toodi. Öösel ronivad kreeklased hobusest välja ja lasevad kogu sõjaväe sisse. Nõnda Trooja linn häviski. (https://karlnahkur.wordpress.com/2015/09/20/iliase-ja-odusseia-kokkuvote/)
"Odüsseia"
Eepos algab jumalate koosoleku kirjeldusega Olümposel. Jumalad saadavad Hermese käskjalana nümf Kalypso juurde, käsuga vabastada tema juures viibiv Odysseus. Samal ajal vaevleb Odysseuse naine Penelope kodusaarel Ithakal tema kätt paluvate kosilaste käes, kuna 20. aastat eemalviibivat Odysseust peetakse hukkunuks. Odysseuse poeg Telemachos otsustab isa otsinguil purjetada Pylosele ja Spartasse. Sparta kuningalt Menelaoselt saab ta andmeid oma isa kohta. Kalypso juurest lahkunud Odysseus satub pärast merehädas olekut faiaakide saarele. Saare kuningas Alkinoos võtab Odysseuse lahkelt vastu, pidusöömingul jutustab viimane oma seiklustest pärast Trooja vallutamist. Ta on viibinud kikonite maal, lotofaagide ehk lootosesööjate saarel, kükloop Polyphemose juures, tuultejumal Aiolose saarel, nõid Kirke juures, allmaailmas, pääsenud koletiste Skylla ja Charybdise käest, mööda purjetanud sireenide saarest. Järgmisel päeval toimetavad faiaagid Odysseuse Ithakale. Jumalanna Athena moondab Odysseuse kerjuseks. Pärast seda läheb Odysseus ühe karjuse juurde. Seal kohtab ta oma poega. Koos kavandavad nad plaani, kuidas kosilastele kätte maksta. Nad tapavad kõik kosilased ja nendega kampa löönud teenrid.
(https://karlnahkur.wordpress.com/2015/09/20/iliase-ja-odusseia-kokkuvote/)
(https://karlnahkur.wordpress.com/2015/09/20/iliase-ja-odusseia-kokkuvote/)
Vana-Rooma eepos "Aeneis"
Roomlaste kangelaseks oli Aeneas. Vergiliuse „Aeneis“ jutustab, et tegemist oli ühe kuulsaima sangariga, kes Trooja all võitles. Tegemist oli ilu- ja armastusejumalanna Venuse pojaga ning ema kaitses poega, kuidas vähegi suutis. Pärast pikki eksirännakuid (sarnaselt kreeklaste Odysseusele) jõudis mees Kartaagosse, kus Venuse sepitsuste tõttu kohalik kuninganna Dido temasse armus. Aeneas - pidi aga edasi minema, tal oli tõelise rahvuskangelase missioon – rajada oma riik. Mahajäänud ilus kuninganna Dido tappis end. Aeneas ütleb koguni: „Sestap kummaski meis tülileeki sa küll ära süüta, ei omal tahtel ma otsi Itaaliat.“ Kangelane seab isiklikud tunded madalamale missioonist luua uus rahvus. Edasi läks sangar allilma, kus Elüüsiumi väljadel kohtas teiste tulevaste suurte roomlaste kõrval isa, kes tutvustas pojale rahvuse võimu, kes rajab tulevikus tõelise maailmariigi. Edasi võitles sangar Itaalia põliselanikega, kusjuures etruskid tulid Aeneasele appi. Eepose lõpuks on tavalisest mehest Kartaagos saanud roomalaste riigi rajaja, kellega võidelda sama kaval kui kõuega. Vergilius annab aga mõista, et tegemist pole mingi tühisele rahvusele vaid pigem „maailma isandaile“ alusepanijaga. Rahvuskangelane on Aeneas aga sõna kõige otsesemas tähenduses, kuna mehe võitluste eesmärgiks on panna alus roomlastele, kes leidsid „Aeneisest“ õigustuse oma suurtele plaanidele.
(http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/eeposed_vaiko.htm)
(http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/eeposed_vaiko.htm)
Prantsuse eepos "Rolandi laul"
„Rolandi laul", tundmatu autori kirjutatud vanaprantsuskeelne värsseepos (loodud umbes 1100), mille aineks on Karl Suure sõjaretk Hispaaniasse, keskajarüütlikirjanduse mõjukaimaid teoseid.
(http://entsyklopeedia.ee/artikkel/rolandi_laul1)
(http://entsyklopeedia.ee/artikkel/rolandi_laul1)
Prantsuse kangelaseepos „Rolandi laul“ jutustab frankide võimsa kuninga Karl Suure truu vasalli Rolandi võitlusest mauridega. Kangelane koos teiste kuninga parimate rüütlitega oli määratud järelväkke varustusvoori kaitsma. Vaenu tõttu Rolandi ja Ganeloni vahel reetis viimane prantslased araablaste kuningale. Nii seisiski käputäis parimaid prantsuse rüütleid äkitselt saratseenide armee vastas ning kui vahvalt aadlikud ka oma mõõku ei keerutanud, olid nad lahingu juba ette kaotanud. Ülistatakse isamaa-armastust ning sõda ristiusu eest. Peakangelane Roland pole üheselt veatu, tema äkilisust ja ägedust püüavad tasakaalustada sõbra Olivier’ mõistlikkus ning tarkus ning reetur Ganelongi on vapper võitleja. Eeposes sisalduvad tugevalt müütilised detailid – langenute arvud prantslaste ja mauride vahel on tugevalt liialdatud. Siin võib näha sarnasust „Beowulfi“ 30 mehe rammuga, mida omas nimikangelane. Üldse on kaks eepost väga sarnased. Mõlemas on väga olulised teemad truudus ja rüütliau. Ganelon reetis prantslased sama äkitselt kui Beowulfi tema rüütlid lohega silmitsi seistes. Mõlemate eeposte peakangelased võitlesid kodumaad kaitstes üleloomulike jõudude vastu. Arvan, et siin peaks kujutlusvõime looma pildikese raskes relvastuses mehest, kel pikad juuksed tuules lehvimas ja võimas mõõk maas lamava vaenlase (Rolandi puhul lausa 30 vaest mauri korraga) kõrile suunatud. Ning tema taga seisaksid parimad prantsuse rüütlid ligikaudu samas poosis. Taolise rahvuskangelase kirjeldusega sobiks Karl Suure vasall paremini kui ükski teine. Teoses pole armastust ega huumorit, ainult rahvuse kaitsmise idee.
(http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/eeposed_vaiko.htm)
(http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/eeposed_vaiko.htm)
Anglosaksi eepos "Beowulf"
"Beowulf" on vanim tervikuna säilinud kangelaseepos. Muistne anglosaksi eepos, säilinud 10. saj.käsikirjas, mis koosneb 3182 allitereerivast värsireast ning jutustab kahest olulisemast sündmusest muinaspõhja rahva geatide kangelase Beowulfi elus.
Eepose ajaloolised sündmused toimuvad 6.sajandisse. Eepose enda tekkeajaks peetakse 8. saj.keskpaika, ajajärku, mil Inglismaa pöördus tagasi paganlusest ristiusku. Eepose esimesed tõlked ilmusid 19.saj. ladina keeles 1815.aastal.
Eepose ajaloolised sündmused toimuvad 6.sajandisse. Eepose enda tekkeajaks peetakse 8. saj.keskpaika, ajajärku, mil Inglismaa pöördus tagasi paganlusest ristiusku. Eepose esimesed tõlked ilmusid 19.saj. ladina keeles 1815.aastal.
Anglosakside eepos „Beowulf“ räägib nimitegelase seiklustest ning au ja kuulsuse kogumisest. Noormees tappis kohutava koletise Grendeli ning tolle jõleda ema. Surma eel pidas ta veel koos ustava alamaga hirmsa tapluse draakoni vastu, kellest nad lõpuks siiski jagu said. Sellest sai kangelase viimne heitlus. Lisaks oma imelistele sõdalaseoskustele oli Beowulf suurepärane valitseja. Geatid austasid oma isandat ning juba sangari kuulsus takistas vaenlasi tema alamaid kimbutada. Beowulf oli just selline nagu pidi olema iga hea sõjamees – ustav, aus ning armuandlik. Mees pidas meeles tänuvõlga ning tasus selle kindlameelselt. Kangelane ei pannud küll alust uuele rahvusele, küll aga oli ta ideaalne valitseja ning oma rahva püsimajäämise eest võitleja. Ilma Beowulfita oleks geatid võib-olla maa pealt pühitud.
(http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/eeposed_vaiko.htm)
(http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/eeposed_vaiko.htm)
Hispaania eepos "Laul minu Cidist"
Hispaanlaste „Laul minu Cidist“ erineb „Rolandi laulust“, kuigi ka siin on tegemist võitlusega mauride vastu. Cidi puhul ei rõhutata tema kangelaslikkust vaid pigem inimlikkust. Teoses puuduvad müütilised ja fantastilised motiivid, sangar on suuremeelne, kuid lihtne inimene, kes trotsib elu raskusi. Pärast intriigi ohvriks langemist vallutas kangelane Valencia, kogus kokku perekonna ning leppis ära oma isandaga. Hiljem vabanes sangar veel halbadest väimeestest ning otsib tütardele uued abikaasad. Saratseenide vastu võitlemine on kangelasele eeskätt leivateenimine. Niimoodi võiks mauri (või koguni vastiku väimehe?) laiba peal seisva Cidi taha uhkete rüütlite asemel kujutada tema naise koos lastega. Selline kujutlus ei seostu küll eriti rahvuskangelasega, kuid annab edasi õige idee – perekond peaks olema olulisem ning vahest just nii tulekski mõista hispaania eepose sõnumit oma rahvale. Pealegi pole see ju mingi mees, kes kõige lähedasemad hätta jätab. Siin saab tõmmata paralleeli Odysseusega ning omakorda vastandada mõlemad Aeneasele, kes hülgas Dido (kuigi tuleb arvestada, et roomlaste kangelane oleks astunud jumalate tahte vastu).
(http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/eeposed_vaiko.htm)
(http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/eeposed_vaiko.htm)
Germaani eepos "Nibelungide laul"
Sakslaste „Nibelungide laul“ on müütiline, kuna Siegfried tappis Niebelungide aarde omanikud Schilbungi, Niebelungi, „nende seitsesada meest, kes võitlesid samuti tema vastu, ja kaksteist hiiglast, kes olid nendega liidus, ja Albrichi sada kääbust.“ Samas võitleb sakslaste rahvuskangelane hoopis perekondlike põhjuste ajel, teoses leidub nii tooreid „paganateaja“ kui ka daamikultuse mõjutusi. Nimelt peab Siegfried tooma Guntherile naiseks kuninganna Brunhildi, et ise abielluda burgundia kuninga õde Kriemhildi. Pettuse avalikuks tulemisel laseb Brunhild tappa Siefriedi, misjärel tolle naine korraldab oma soole veresauna. Siegfried võitles niivõrd omakasupüüdlikel eesmärkidel, et teda võiks kujutada laibahunniku otsas ja tahaplaanile maalida rea raevunud inimesi, näod rahahimust moondunud ja verised sõjakirved käes (iga hetk valmis kas vaenlase või enda juhi pead purustama). „Niebelungide aare“ on kujunenud kristluse, arhailiste kommete ja müütide ning pealetungiva daamikultuse koosmõjul ning Siegfriedi eesmärgid näitavad sel ajal oluliseks peetud väärtusi.
(http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/eeposed_vaiko.htm)
(http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/eeposed_vaiko.htm)